Kodu (Home, Prantsuse 2009)

Huvitav dokumentaalfilm, mis võtab kokku inimkonna populatsiooni plahvatusliku kasvu ja taastumatute loodusvarade kasutamise tõttu tekkinud globaalsed keskkonnaprobleemid.

Transrasvadest

Kes teist on lugenud raamatut „Timm Thaler ehk müüdud Naer“?*

Vat see raamat mulle meenubki seoses hiljutise transrasvade teemalise meediaärkamisega. Margariini ma ei tarbi, söön võid, nii juba mitu aastat. Toiduvalmistamisel kasutan lisaks taimeõlisid ja kookoskoort (see läheb külmas tahkeks ja sobib eriti mitteküpsetatavate kohupiimakookide tegemiseks). Loodetavasti ei mõjuta see minu erapooletust antud teemal… muidugi mõjutab, aga see selleks. Mõtlesin, et võiks teha väikese kokkuvõtte mis need transrasvad endast kujutavad ja siin ta nüüd ongi:

 Tegemist on küllastamata rasvaga /kaksiksidemed/, milles on rasvhapete transisomeere.  Sisuliselt on kaksikside süsiniku aatomite vahel rasvhappeahelas niipidi, et mõlemad otsad on erinevale poole suunatud, tulemuseks sirge ahel.

Trans-rasvad tekivad kui vedelate rasvade küllastamisel lisatakse küllastamata cis-isomeeridele vesinikku ja osad cis-rasvad muutuvad küllastunud (ilma kaksiksidemeta) rasva asemel trans-küllastumata rasvaks. Küllastatud rasvad ei saa transrasvad olla, sest neis pole kaksiksidemeid. Sisuliselt on tegemist õlide tahkestamisel tekkiva kõrvalproduktiga. Kuna kaksiksidemete hulka vähendatakse on saadav produkt ka oksüdeerimisele vastupidavam ja säilib kauem.

Rasvade küllastamise tehnoloogia võimaldas sisuliselt madalakvaliteedilisest õlist toota kergesti määritavat võileivamääret (khm, võileib). Selline omadus tulenebki ainult osaliselt küllastatud rasvhapetest – sulamistemperatuur on madalam kui päris võil. Seda on ilmselt kõik täheldanud, et külmkapist võetud või on kõva. Olenevalt protsessis kasutatud rõhust ja temperatuurist on tulemuseks rasvasegu, mis sisaldab 5-40% transrasvu. 5% transrasvasisaldusega toodet võib USAs müüa juba kui transrasvavaba st seda ei pea eraldi tähistama. Trans-rasvu on võimalik saada peamiselt margariinist (seda kasutatakse kondiitritööstuses ohtralt) ja kiirtoitudest (friikartulid, pirukad, küpsised) ning juustulaadsed tooted tunduvad ka sellelt seisukohalt veidi kahtlased.

Halvad on nad selle poolest, et vähendavad hea kolesterooli hulka/ suurendavad halba  ja soodustavad seega südameveresoonkonnahaiguste teket. Kuidas see täpselt toimib ei ole teada, kuid eeldatakse et inimese rasvu lagundavad ensüümid ei suuda trans-isomeere lagundada, mistõttu jäävad trans-rasvhapped vereringesse kauemaks. Üks uuring ** näitas isegi, et südameveresoonkonnahaiguste risk suurenes poole võrra kui tarbitava trans-rasva kalorite hulk suurenes 2% (süsivesikukalorite asemel). Sama suure riski saamiseks kuluks 15% jagu küllastatud rasvhappeid. Veel seostatakse trans-rasvu ka maksaprobleemide ja viljatusega. Paljudes riikides on trans-rasvade toiduks kasutamist piiratud või suisa keelatud.

Piim ja veiseliha võib sisaldada looduslikult veidi transrasvu (2-5% nendes leiduvast rasvast) samuti ka rinnapiim kuid nende puhul on tegemist ühenditega mis on inimorganismile kauem tuttavad ja mingit jama ei põhjusta. Seega täiesti transrasvade vaba dieet ei ole võimalik ega ka kuigi mõttekas aga neid võiks siiski tarbida võimalikult vähe.

P.S. Kunagi väideti ka, et margariinides leiduvad küllastamata rasvad on tervislikumad kui võis leiduvad küllastunud rasvad.  Ega vist enam nii ole.

 

* Vist põhikooli kohustuslikus kirjanduses. Timm vahetas oma võime naerda võimaluse vastu võita iga kihlvedu, sisuliselt tegi kuradiga lepingu. Teemakohaselt – kurat tahtis toota Timm Thaleri nimelist margariini… kuid lõpuks otsustas miskipärast nime „Palmaro“ kasuks.

** Allikad:

http://en.wikipedia.org/wiki/Trans_fat

Hu, FB; Stampfer, MJ, Manson, JE, Rimm, E, Colditz, GA, Rosner, BA, Hennekens, CH, Willett, WC (1997). “Dietary fat intake and the risk of coronary heart disease in women” (PDF). New England Journal of Medicine 337 (21): 1491–1499. doi:10.1056/NEJM199711203372102. PMID 9366580. http://content.nejm.org/cgi/reprint/337/21/1491.pdf. Retrieved 2009-06-22.  PMID 9366580.

Üleskutse: keskkonnategu 2009

Internetis levib selline info:

Konkursi Aasta Keskkonnategu eesmärk on tunnustada keskkonnakaitse,
-teavituse ja -teadlikkusega silmapaistnud tegusid ning selgitada kõige
keskkonnasõbralikumad organisatsioonid. Konkursil saavad osaleda
üksikisikud, asutused, organisatsioonid, kohalikud omavalitsused,
samuti laste- ja noorteprojektidega tegelevad keskkonnaühendused.

Konkursil jagatakse auhindu kolmes alakategoorias:
1. Keskkonnategu- osalevad keskkonnateadlikkuse tõstmisele suunatud
projektid ja tegevused;
2. Keskkonnateoke – osalevad lastele suunatud keskkonnateadlikkuse
projektid;
3. Keskkonnategija – saavad kandideerida organisatsioonid/ettevõtted,
kes on pingutanud ja investeerinud keskkonnasaaste vähendamiseks,
propageerivad keskkonnahoidlikku tootmisviisi ja/või teadvustavad
avalikkuses säästvat arengut.

Konkursil osalemiseks tuleb täita asjakohane ankeet ning täidetud
ankeet edastada hiljemalt 21. oktoobriks Keskkonnamisnisteeriumisse
e-posti aadressil keskkonnategu@envir.ee või tavalise postiga aadressil
Narva mnt 7a, 15172 Tallinn, märksõna: „Aasta Keskkonnategu 2009“.

Täpsema informatsiooni leiate www.envir.ee/keskkonnategu ning   http://www.envir.ee/1101939.

Kooliharidus tapab loovuse

http://www.ted.com/talks/ken_robinson_says_schools_kill_creativity.html

Nõo Karujärved

Kitsuke rada lookleb läbi metsarägastiku. Teda ümbritsevate taimede tuttav aroom ning loodussõbra või kalamehe alalised saatjad sääsed, annavad tunnistust asjaolust, et ollakse jõudnud soovitud kohta, kohta kuhu hing ikka iga natukese aja pärast minna ihkab – loodusesse. Edasi liikudes asenduvad suuremad puud väiksematega ja kindel jalgealune asendub üsna pehme ja ebakindlaga. Läbi pajuvõsastiku tungides avaneb vaade järvele. Selle õõtsuvate kallastega järve nimi on Suur Karujärv.

Suur Karujärv päikesetõusul

Suurest Karujärvest paarsada meetrit kagu pool asub Väike Karujärv, mida tuntakse ka Meose järve nime all. Järved on omavahel ühenduses Kahejärve oja kaudu. Nende järvede tekkelugu ulatub kaugele minevikku, rohkem kui 2 miljonit aastat tagasi. Perioodi, mis oli enne viimast jääaega. Nimelt asuvad mõlemad järved Nõo ürgorus, mis läbib Kagu-Eesti lavamaa lõunaosa lainjat moreenmaastikku. Org on laugete veergudega, järvede kohal kagu-loodesuunaline. Algselt moodustasid järved ühtse veekogu, mille areng algas pärast kohaliku jääpaisjärve taandumist. Nüüdseks on veekogu kaheks järveks jagunenud, nende nõod on setetega täitunud ja soostunud. Ümbruskonnas on pinnakatteks savikas moreen, domineerivad kahkjad mullad. Järvede lähistel olevatel kõrgematel aladel asuvad põllumaad, orulammil olid varem heinamaad, mis tänapäeval enam kasutust ei leia ning on seetõttu metsastunud.

Suure Karujärve pindala on 12,5 ha, keskmine sügavus 2,6 m (suurim sügavus 4,5 m) ja maht 325 000 kuupmeetrit. Kõrgus merepinnast 59,7 m. Väikse Karujärve pindala on 7,3 ha. Kõrgus merepinnast 59,8 m.

Suurest Karujärvest voolab välja Nõo ehk Tõravere oja, mida rahvasuus ka Nabaoja nime all teatakse. Nõo oja suubub Vapramäe külje all Elva Jõkke ja on sellekaudu ühenduses Emajõega. Kevadine veetõus on Karujärvedes kuni 0,6 m. Suures Karujärves on rohkesti kaldaallikaid ja tänu sellele ei ole ka talvel järves hapnikupuudust.

Vesi on kollakasroheline, läbipaistvusega 1,5 m ja väga hästi segunev ning soojenev. Vee reaktsioon on aluseline (pH 7,8 – 8,4), sisaldab palju mineraalaineid ja vähesel määral orgaanilisi aineid. Vee keemilised omadused on tingitud järvepõhjas oleva lubjarikka muda tõttu.

Taimestik on hõivanud kogu mõlema järve. Ulatuslikult on levinud veesisene taimestik. Kaldveetaimestikus domineerivad tarnad, pilliroog ja järvekaisel. Ujulehtedaga taimedest on kõige rohkem kollast vesikuppu, vähem ujuvat penikeelt ja valget vesiroosi.

Fütoplanktonit ei ole järves kuigi rohkesti, ka zooplantkonit on keskmisel hulgal, põhjaloomastik on hoopis vähene.

Aare Mäemetsa raamatu Eesti NSV järved ja nende kaitse 1977 andmetel leidub järvedes palju särge, latikat, ahvenat, vähem haugi, linaskit, ja kiiska. Olevat ka roosärge ja vingerjat. Luts olevat pärast veetaseme alandamist kadunud. Koha, Peipsi siia ja rääbise sissetoomine pole tulemust andnud. Järve vähirikkusele tegi samuti lõpu veetaseme alandamine. Kalastiku hetkeseisust ei ole muid andmeid kui enda viimase kolme aasta püügid, mille käigus olen saanud põhiliselt haugi, ahvenat, särge, vähem linaskit ja roosärge. On saadud ka karpkala, mis on ilmselt hiljem sisse lastud. Latikat, kiiska ja vingerjat pole õnnestunud püüda ja pole ka teada, et neid Karujärvest viimastel aastatel keegi teine oleks saanud.

Kui Aare Mäemetsa raamatu andmetel veelinde järvel ei pesitse, siis ise olen viimastel aastatel näinud sinikael-parte.

Karujärv kuulub rohketoiteliste ehk eutroofsete järvede hulka, kuid omab ka teatud lubjatoitelisi jooni.

Muistendi järgi sai Karujärv nime järgnevalt. Nõo kihelkonnas Pangoti praeguse Karujärve kohal ei olnud muiste mingisugust järve, vaid mets. Selles metsas sattunud korra kaks karu kokku. Karud kohe teineteisega kisklema. Tülitsevad päeva, tülitsevad teise ega jäta järele.
Vanataat vaatab karude tülitsemist pealt. Vihastub. Otsustab karusid karistada. Kõu ja Pikker pea madalate pilvedega platsis; pilved imevad endid Virtsjärvest vett täis. Kõu ja Pikker juhivad pilvi Nõo poole Pangotisse. Karude kisklemise kohale jõudes puhkevad äkisti pilved. Vesi sajab maha, matab karud, tekitab järve.
Vee alla jäänud karude pärast hakkab rahvas uut järve Karujärveks kutsuma.

Tähelepanuväärne on ka fakt, et satelliidipildilt või aerofotolt vaadatuna võib järves ära tunda karu kujutise.

Suur Karujärv

Kasutatud kirjandus
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977
Ilmar Kask Eesti NSV järvede nimestik. Tln., 1964
http://www.folklore.ee/rl/folkte/myte/pagan/kihelkonnad/noo.html

Head suvepuhkust Värskelt Ajult!

Muretsemiseks pole põhjust. Meie meeskond päevitab ja grillib, ujub ja kuulab linnulaulu, reisib ja teenib raha, laulab laulupeol, mätal ja mäe peal, mõtiskleb maailma asjade üle. Sügisel oleme tagasi. Veel värskemad kui varem! Kui hästi läheb, siis mõni aju genereerib midagi ka suvel. Eks paistab.

Elamusterohket suve ja palju häid ning värskeid ideid! Kohtumiseni!

V2rske Aju

P.S. Kes soovib samuti mõtteid avaldada – võtke meiega ühendust!

(Pildil TÜ Ak. Naiskoor)

Tehnika ajastu (tõestus)

Tulekahju ühikas ei jää märkamata!

Uudisteklipp U.S.A.st.

Ei midagi rohelist selles postituses, aga huumor on tervislik.

Earthlings – loomakaitsest nipet-näpet

Kes ei karda söögi-isu kadumist, vaadake läbi kogu seeria. Silmaringi avardamiseks sobilik kraam. Ma pole kunagi arvanud, et inimene tähtsam või parem liik oleks kui teised, kindlasti mõni tahab vaielda. Võib ka. Aga vaadake videot ka, siis vaidleme.

Plastik – kas me saame midagi muuta?

…kas saame siis?

Lihtsalt tore video meelde tuletamaks, miks liigne pakendamine ja liigne plastik pole tore.

(ja ma ei tea, mis värk Lexusel seda videot teha oli. Mainekujundus ilmselt (vt. postitust brändidest))

Eesti Energia halb reklaam

Sattusin täna hommikul lugema Postimehe vahel olevat 8 lehekülje pikkust Eesti Energia (EE) reklaami „Uue energia leht“. Selle viimasel lehel on pikk artikkel pealkirjaga Põlevkividiisel tagab sõltumatuse. Selles räägitakse, et väga hea on energia sõltumatus elektritootmises. EE aga töötab välja uut süsteemi, mille abil on võimalik põlevkiviõlist toota diislit või õigemini saada diislikütusega sarnaste omadustega põlevkiviõli. 2016 tahetakse püstitada tehas, mille võimsus oleks 30 000 barrelit ööpäevas, mis peaks tagama Eesti diiselkütuse sõltumatuse (vähemalt tinglikult). Kas me aga tahame sõltumatust, mis tuleb põlevkivist, mille põletamise ja utmise negatiivsest keskkonnamõjust võiks kirjutada terveid raamatuid? Pealegi minu teada tuleb valdav osa Eesti kütustest (bensiin ja diisel) Mazõkai tehasest Leedus ning ainult Statoil impordib neid Norrast. Seega peab Eesti jääma mereblokaadi ning raudteeühendus Leeduga katkema, et me kaotaksime kütuse juurdevoolu ning ka siis peaks Eestil varsti olema 90 päeva vedelkütuse varu. Artiklis toodi aga armas näide, et kui diisli vood peaksid katkema siis 24h jooksul saab EE-l kütus otsa ja Eestis lõppeb elektritootmine. See väide on aga tühipaljas paanika külvamine, mida ühelt suurimalt Eesti ettevõttelt poleks küll oodanud.

Teiseks häiris mind EE juhatuse liige härra Harri Mikk kriitika Eesti keskkonnatasude süsteemi. Tema arvates tuleks maksud asendada selgete normide ja reeglitega. Ta tegi ka ettepaneku, et ressursimaks võiks sõltuda naftahinnast, mitte olla konstantne suurus. Sellisel juhul maksaks firma headel aegadel kui nafta hind kõrge ja kasum suur rohkem lõivu riigile, kehvemal perioodil aga vähem.

Kui tulla tema soovituse juurde selgete reeglite ja normide kehtestamise juurde siis minu arvates jääks see pigem ulme valdkonda. Nagu ma teda mõistan tuleks kehtestada iga tegevuse kohta norm, kui suurel hulgal võib heitmeid tekitada. Erinevaid saastavaid tegevusi on ju tuhandeid, kui mitte rohkem. Samas koos tehnika ja teaduse arenguga tuleks neid koguaeg üle vaadata ja muuta. Kui me seda isegi suudaksime teha ning need normid kehtestada EL standardite kohaselt siis see tähendaks põlevkivitööstuse lõppu Eestis. Huvitav kas seda pidas silmas ka Mikk? Nii heited õhku, soojusreostus Narva veehoidlasse, ja tahkete jäätmete teke on ju pehmelt öeldes kolossaalne ning vaevalt need nondesse normidesse mahuksid.

Kui tulla ressursimaksu juurde siis ei loe ma sellest artiklist välja kas ainult põlevkivi ammutamisel tuleks selline süsteem siis viia võia ka veele, mida kaevandustest välja pumbatakse ja muudele ressurssidele? Kui ainult põlevkivi ressursimaks sõltuks naftahinnast siis hakkaks ka meie elektrihind sellest sõltuma ning sellisel juhul ma hakkaks majandustõusu kartma . Kui kõik ressursimaksud siis hakkaks ka liiv, savi ja meie joogivee kallidus sõltuma nafta hinnast. Kas see ikka on hea plaan? Lausa üllatav oli lugeda sellist sõnavõttu Eesti Energia juhatuse liikmelt.