Kuidas õppida loodusteadusi? (“science” vs klassikaline mudel põhikoolis)

Kes lähemalt mu tegemistest teavad, on ehk kuulnud, et sellest sügisest alates õpetan ma Maidla Põhikoolis loodusaineid. Sellega, ja Noored Kooli programmiga, seoses on mul ka senisest märksa erinevamad õpingud käsil. Avaldan siinkohal modifitseeritud kujul ainedidaktikas kodutööna kirjutatud essee erinevate õpetatavate ainete (keemia, loodusõpetus ja füüsika) vaheliste seoste leidmisest.

paljud minu katseseadmed on samast ajajärgust (tundub mulle)

Loodusainete integratsioonist põhikoolis

Kuna mul on au ja meeleheitlik töökohustus erinevaid loodusaineid korraga õpetada, siis on mul mõnes mõttes parem ja sügavam ülevaade loodusainete vahelisest integratsioonist Eesti põhikooliastmes kui üht ainet õpetaval loodusõpetuse või keemiaõpetajal. Olen pannud kirja mõningaid mõtteid ainete integreeritusest (mille mahtu ma värske aju jaoks koomale tõmbasin) ning võimalustest, kuidas loodusharidust ehk parandada saaks.

Mis on science? Mõnes mõttes oleks muidugi lihtsam (eriti kui neid aineid nagunii kõiki õpetada) nimetada see asi mingi üldisema nimetusega ja õpetada keemiat ja füüsikat segamini või koos (vrld – USA-s on sellise aine nimeks ”science” – teadus). Sellisel juhul hägustuksid õpilase jaoks küll ainete piirid (kas see on üldse oluline, on muidugi iseküsimus), kuid nad omandaksid terviklikuma teadusliku maailmapildi ning 4 tundi ”science’it” nädalas võimaldaks paremini planeerida laboritöid, katseid jmt. Selline ajaline paindlikus võimaldaks õpetajal ka õppematerjali väiksema pingega suhtuda – kui mõni teema raskeks osutub, saab selle jaoks aega võtta jne.

Abstraktsest mõtlemisest ja loomingulisusest räägin edaspidi ilmselt pikemalt

Täielik integratsioon ja selle ohud. 7-nda klassi loodusõpetus on kavandatud sissejuhatusena keemiasse ja füüsikasse. Käsitletakse algtõdesid mõlemast distsipliinist, kuid võib-olla kuidagi liiga üleruttavalt ja kõike-haarata-püüdvalt. Vahel tundub seitsmenda klassi loodusõpetus sellise silmaringiainena – natuke kõigest kõike. Võib-olla võiks selles vanuses saada õpilased veel rohkem loodust ja vähem õpetust. Eriti arvestades fakti, et seitsmendas klassis on õpilased kõige sügavamas murdeeas ning paljut sel perioodil õpitust ei salvestata kuigi hoolega. Tore on muidugi see, et seitsmenda klassi ainekava jätab ruumi rohkete katsete jaoks, mis aine populariseerimise koha pealt on muidugi hea.  Samuti ei tohi unustada, et abstraktne mõtlemine kui selline alles teismeeas üldse välja kujunema hakkabki – seetõttu oleks suhteliselt mõttetu ponnistada keerulisemaid reaktsioonivõrrandeid oluliselt palju enne 15-ndat eluaastat.

Science‘i epic fail? Nüüd aga tähelepanu faktile, et 7-nda loodusõpetus ongi kõige lähem asi sellele nn science’ile (pangem talle siinkohal pealkirjaks loodusteadus) ning see üldistustamise tendents võib kanduda edasi kõigile loodusainetele! Üldise loodusteaduse abil (ehk siis keemia, füüsika, bio jne ühendamisega üheks õppeaineks) lasti igatahes Saksamaal mõneks ajaks loodusharidus – vähemalt testitulemuste järgi – põhja.

Kuidas toota vesinikku?

Kramp teemal – kummas aines me seda õppisimegi? Millist vastust sobib anda? (Mis sest, et mõlemas aines sobiks kohati sama vastus). Kuigi seoseid kosmose ja aineklasside vahel võib olla raske ning kunstlik tuua, tuleb aine ehitust käsitleda mõlemas aines ja õpilastele aitab kõvasti kaasa tervikpildi kujunemisele see, kui nad teavad, et keemias ja füüsikas räägitakse ikkagi samast ainest (kohati tundub, et nende peas eksisteerivad kaks ”ainet”).

Terminite ühtlustamine. Mulle tundub, et juhtudel, kui keemiat ja füüsikat annavad erinevad õpetajad (mis on enamikul juhtudel) õpilastele erineva terminoloogia. Samuti ka ülesannete lahendamise loogika. Ülesanded on üldse minu silmis probleemseks kohaks, sest kui õpilane ei taju ülesande tekstis selget vihjet tema lahendamiseks sobilikule algoritmile, siis ta lihtsalt ei julge üldse alustadagi. Ülesannete puhul peaksid õpilased ideaalis omandama sellise üldise ülevaatliku loogilise loodusteadusliku lähenemise – Mis andmed mul on? Mida ma otsin? Milliseid valemeid/algoritme saan selleks kasutada? jne. Siin peaksid keemia- ja füüsikaõpetajad küll omavahel koostööd tegema.

Kui kaugele integreerimisega minna? Lõppude-lõpuks ei ole mõtet juuksekarva lõhki ajada. Põhikoolis tuleb õppida põhilisi teadmisi ja kui optikat ja aineklasse paralleelselt õppides ei õnnestu säravaid seoseid (põhikoolitasemele vastavaid) välja mõelda, pole neid mõtet kas kunstlikult tekitada. See tekitaks ainult suuremat segadust.  Loomulikult võiks rääkida ka loodusainete integratsioonist humanitaarainetega (teadusarengu roll ajaloos, ühiskonna arengu avardavad võimalused teaduslikule mõtteviisile jne), rääkimata matemaatikast, aga nagu näete on palju millest mõelda ka puhtalt loodusainete endi juures.

P.S. Kui keegi on õppinud välismaal sellist integreeritud loodusõpetust, oleksin kommentaaridest vägagi huvitatud. Olen kuulnud USA mudelist, kust Eestisse elama kolinud noormees oskas küll väga hästi filtreerida, kuid aine ehitusest või keemilistest valemitest ei teadnud midagi…

Purtse jõgi

Olles Nõo pärismaalastega ühte paati astunud ja ausalt maale elama kolinud, tuleb ka minul kohustuslikus korras avaldada kodulooline lugu.  Minu majast voolab umbes 50 meetri kauguselt mööda jõgi. Purtse jõgi.

Punasoo idaservast algav Purtse jõgi on 51 km pikk. Vanasti hinnatud kalajõest on nüüdseks, pärast loodusthävitavat nõukogude liitu üks reostatumaid jõgesid Eestis. Enne kiviõlitööstuse alustamist oli Narva jõe järel tegemist tähtsuselt teise lõhejõega! NSV-liidu lõpus võis aga jõge pidada ökoloogilises mõttes surmatuks. Kiviõlitööstus oma endisel kujul on peatunud, kuid tööstus kui selline toob Ida-Virus leiva lauale senini. Hetkel tegutseb jõe vahetus läheduses Püssis puitlaastplaate tootev keemiatööstusettevõte AS Repo ning Kiviõli külje all Kiviõli keemiatööstus. Mõlemate puhul on üles kerkinud ka reostuse probleeme.

Niisiis asub minu kodu Savala külas jõe vahetus läheduses. Kuigi ülesvoolu jäävad vaid väikesed külakesed ja üksikud talud vahutab jõgi mõnuga juba siin. Ilmselt on tegemist põllumajandusreostusega ning keskkonnaameti poolt tähelepanuta jäetud kanalisatsiooni väljavooludega..

Imelikul pildil on koos õpilastega avastatud tundmatu ainega (tõenäoliselt väetise) kotid vanas kolhoosi laos. Pole vaja vist lisada, et ladu asub samuti jõe lähedal, katus lekib, muldpõrand, leidus ka rohkelt loomajälgi kogu krempli ümbruses…

Kas Purtse jõgi on siiani surnud? Uuringud näitavad, et kuigi jõgi on nüüd puhtam kui nõuka-aja lõpul, on jõesängis ladestunud suures koguses naftasaaduste ja aromaatsete süsivesinikega reostunud muda. Purtse jões ning tema lisajõgedes Erra ja Kohtla jões on kokku hinnanguliselt 32 000 m³ vedelat naftasaaduste jääkidega reostunud muda, lisaks umbes 500 m³ tahkestunud naftasaaduste jääke Erra jõe kallastel.

Praegu on muidugi olukord hoolimata kõigest paranemas. 2008-ndal aastal võis ajakirjandusest leida rõõmustavaid viiteid lõheliste edukale taasasustamisele jões. Praeguseks on valminud ka kalatrepp Purtse jõe hüdroelektrijaama juures.

P.S. kui keegi oskab anda täpsemat koostist erkroosale, -kollasele ja -rohelisele pulbrilisele ainele, mida kolhoosides (tõenäoliselt väetisena) kasutati – siis palun! Minu õpilased on asjast väga huvitatud. Kui Savalasse tagasi jõuan, räägin ka vallaametnikele meie väikesest “aardejahist.”

Allikad:

ajaleht Põhjarannik

Kalev.ee

Eesti Päevaleht

Pildid: internett + õpilase foto.

TedxTallinn

Et ümber lükata kuulujutte värske aju surmast tahtsin lihtsalt lisaks rahvusvahelisele Ted-le promoda ka meie Eesti versiooni.

http://tedx.ee/aivar-haller/ Aivar Haller koostöö võimust näiteks.

Skeptikute närvide elustamiseks annan edasi teate astroloogidelt – tulemas peaks olema pöördeline aasta. Paradigmad muutuvad jne… Võib-olla on just koostöö see, millele tasuks mõelda, et maailm ökoloogilisest pudelikaelast välja tõmmata? (Maailma rohelise ajaloo ja ökoloogilise kriisi teemadel ma võtan sõna siis, kui jõuluvana toodud “Maailma uus roheline ajalugu” saab loetud!)

Transrasvadest

Kes teist on lugenud raamatut „Timm Thaler ehk müüdud Naer“?*

Vat see raamat mulle meenubki seoses hiljutise transrasvade teemalise meediaärkamisega. Margariini ma ei tarbi, söön võid, nii juba mitu aastat. Toiduvalmistamisel kasutan lisaks taimeõlisid ja kookoskoort (see läheb külmas tahkeks ja sobib eriti mitteküpsetatavate kohupiimakookide tegemiseks). Loodetavasti ei mõjuta see minu erapooletust antud teemal… muidugi mõjutab, aga see selleks. Mõtlesin, et võiks teha väikese kokkuvõtte mis need transrasvad endast kujutavad ja siin ta nüüd ongi:

 Tegemist on küllastamata rasvaga /kaksiksidemed/, milles on rasvhapete transisomeere.  Sisuliselt on kaksikside süsiniku aatomite vahel rasvhappeahelas niipidi, et mõlemad otsad on erinevale poole suunatud, tulemuseks sirge ahel.

Trans-rasvad tekivad kui vedelate rasvade küllastamisel lisatakse küllastamata cis-isomeeridele vesinikku ja osad cis-rasvad muutuvad küllastunud (ilma kaksiksidemeta) rasva asemel trans-küllastumata rasvaks. Küllastatud rasvad ei saa transrasvad olla, sest neis pole kaksiksidemeid. Sisuliselt on tegemist õlide tahkestamisel tekkiva kõrvalproduktiga. Kuna kaksiksidemete hulka vähendatakse on saadav produkt ka oksüdeerimisele vastupidavam ja säilib kauem.

Rasvade küllastamise tehnoloogia võimaldas sisuliselt madalakvaliteedilisest õlist toota kergesti määritavat võileivamääret (khm, võileib). Selline omadus tulenebki ainult osaliselt küllastatud rasvhapetest – sulamistemperatuur on madalam kui päris võil. Seda on ilmselt kõik täheldanud, et külmkapist võetud või on kõva. Olenevalt protsessis kasutatud rõhust ja temperatuurist on tulemuseks rasvasegu, mis sisaldab 5-40% transrasvu. 5% transrasvasisaldusega toodet võib USAs müüa juba kui transrasvavaba st seda ei pea eraldi tähistama. Trans-rasvu on võimalik saada peamiselt margariinist (seda kasutatakse kondiitritööstuses ohtralt) ja kiirtoitudest (friikartulid, pirukad, küpsised) ning juustulaadsed tooted tunduvad ka sellelt seisukohalt veidi kahtlased.

Halvad on nad selle poolest, et vähendavad hea kolesterooli hulka/ suurendavad halba  ja soodustavad seega südameveresoonkonnahaiguste teket. Kuidas see täpselt toimib ei ole teada, kuid eeldatakse et inimese rasvu lagundavad ensüümid ei suuda trans-isomeere lagundada, mistõttu jäävad trans-rasvhapped vereringesse kauemaks. Üks uuring ** näitas isegi, et südameveresoonkonnahaiguste risk suurenes poole võrra kui tarbitava trans-rasva kalorite hulk suurenes 2% (süsivesikukalorite asemel). Sama suure riski saamiseks kuluks 15% jagu küllastatud rasvhappeid. Veel seostatakse trans-rasvu ka maksaprobleemide ja viljatusega. Paljudes riikides on trans-rasvade toiduks kasutamist piiratud või suisa keelatud.

Piim ja veiseliha võib sisaldada looduslikult veidi transrasvu (2-5% nendes leiduvast rasvast) samuti ka rinnapiim kuid nende puhul on tegemist ühenditega mis on inimorganismile kauem tuttavad ja mingit jama ei põhjusta. Seega täiesti transrasvade vaba dieet ei ole võimalik ega ka kuigi mõttekas aga neid võiks siiski tarbida võimalikult vähe.

P.S. Kunagi väideti ka, et margariinides leiduvad küllastamata rasvad on tervislikumad kui võis leiduvad küllastunud rasvad.  Ega vist enam nii ole.

 

* Vist põhikooli kohustuslikus kirjanduses. Timm vahetas oma võime naerda võimaluse vastu võita iga kihlvedu, sisuliselt tegi kuradiga lepingu. Teemakohaselt – kurat tahtis toota Timm Thaleri nimelist margariini… kuid lõpuks otsustas miskipärast nime „Palmaro“ kasuks.

** Allikad:

http://en.wikipedia.org/wiki/Trans_fat

Hu, FB; Stampfer, MJ, Manson, JE, Rimm, E, Colditz, GA, Rosner, BA, Hennekens, CH, Willett, WC (1997). “Dietary fat intake and the risk of coronary heart disease in women” (PDF). New England Journal of Medicine 337 (21): 1491–1499. doi:10.1056/NEJM199711203372102. PMID 9366580. http://content.nejm.org/cgi/reprint/337/21/1491.pdf. Retrieved 2009-06-22.  PMID 9366580.

Üleskutse: keskkonnategu 2009

Internetis levib selline info:

Konkursi Aasta Keskkonnategu eesmärk on tunnustada keskkonnakaitse,
-teavituse ja -teadlikkusega silmapaistnud tegusid ning selgitada kõige
keskkonnasõbralikumad organisatsioonid. Konkursil saavad osaleda
üksikisikud, asutused, organisatsioonid, kohalikud omavalitsused,
samuti laste- ja noorteprojektidega tegelevad keskkonnaühendused.

Konkursil jagatakse auhindu kolmes alakategoorias:
1. Keskkonnategu- osalevad keskkonnateadlikkuse tõstmisele suunatud
projektid ja tegevused;
2. Keskkonnateoke – osalevad lastele suunatud keskkonnateadlikkuse
projektid;
3. Keskkonnategija – saavad kandideerida organisatsioonid/ettevõtted,
kes on pingutanud ja investeerinud keskkonnasaaste vähendamiseks,
propageerivad keskkonnahoidlikku tootmisviisi ja/või teadvustavad
avalikkuses säästvat arengut.

Konkursil osalemiseks tuleb täita asjakohane ankeet ning täidetud
ankeet edastada hiljemalt 21. oktoobriks Keskkonnamisnisteeriumisse
e-posti aadressil keskkonnategu@envir.ee või tavalise postiga aadressil
Narva mnt 7a, 15172 Tallinn, märksõna: „Aasta Keskkonnategu 2009“.

Täpsema informatsiooni leiate www.envir.ee/keskkonnategu ning   http://www.envir.ee/1101939.

Kooliharidus tapab loovuse

http://www.ted.com/talks/ken_robinson_says_schools_kill_creativity.html

Nõo Karujärved

Kitsuke rada lookleb läbi metsarägastiku. Teda ümbritsevate taimede tuttav aroom ning loodussõbra või kalamehe alalised saatjad sääsed, annavad tunnistust asjaolust, et ollakse jõudnud soovitud kohta, kohta kuhu hing ikka iga natukese aja pärast minna ihkab – loodusesse. Edasi liikudes asenduvad suuremad puud väiksematega ja kindel jalgealune asendub üsna pehme ja ebakindlaga. Läbi pajuvõsastiku tungides avaneb vaade järvele. Selle õõtsuvate kallastega järve nimi on Suur Karujärv.

Suur Karujärv päikesetõusul

Suurest Karujärvest paarsada meetrit kagu pool asub Väike Karujärv, mida tuntakse ka Meose järve nime all. Järved on omavahel ühenduses Kahejärve oja kaudu. Nende järvede tekkelugu ulatub kaugele minevikku, rohkem kui 2 miljonit aastat tagasi. Perioodi, mis oli enne viimast jääaega. Nimelt asuvad mõlemad järved Nõo ürgorus, mis läbib Kagu-Eesti lavamaa lõunaosa lainjat moreenmaastikku. Org on laugete veergudega, järvede kohal kagu-loodesuunaline. Algselt moodustasid järved ühtse veekogu, mille areng algas pärast kohaliku jääpaisjärve taandumist. Nüüdseks on veekogu kaheks järveks jagunenud, nende nõod on setetega täitunud ja soostunud. Ümbruskonnas on pinnakatteks savikas moreen, domineerivad kahkjad mullad. Järvede lähistel olevatel kõrgematel aladel asuvad põllumaad, orulammil olid varem heinamaad, mis tänapäeval enam kasutust ei leia ning on seetõttu metsastunud.

Suure Karujärve pindala on 12,5 ha, keskmine sügavus 2,6 m (suurim sügavus 4,5 m) ja maht 325 000 kuupmeetrit. Kõrgus merepinnast 59,7 m. Väikse Karujärve pindala on 7,3 ha. Kõrgus merepinnast 59,8 m.

Suurest Karujärvest voolab välja Nõo ehk Tõravere oja, mida rahvasuus ka Nabaoja nime all teatakse. Nõo oja suubub Vapramäe külje all Elva Jõkke ja on sellekaudu ühenduses Emajõega. Kevadine veetõus on Karujärvedes kuni 0,6 m. Suures Karujärves on rohkesti kaldaallikaid ja tänu sellele ei ole ka talvel järves hapnikupuudust.

Vesi on kollakasroheline, läbipaistvusega 1,5 m ja väga hästi segunev ning soojenev. Vee reaktsioon on aluseline (pH 7,8 – 8,4), sisaldab palju mineraalaineid ja vähesel määral orgaanilisi aineid. Vee keemilised omadused on tingitud järvepõhjas oleva lubjarikka muda tõttu.

Taimestik on hõivanud kogu mõlema järve. Ulatuslikult on levinud veesisene taimestik. Kaldveetaimestikus domineerivad tarnad, pilliroog ja järvekaisel. Ujulehtedaga taimedest on kõige rohkem kollast vesikuppu, vähem ujuvat penikeelt ja valget vesiroosi.

Fütoplanktonit ei ole järves kuigi rohkesti, ka zooplantkonit on keskmisel hulgal, põhjaloomastik on hoopis vähene.

Aare Mäemetsa raamatu Eesti NSV järved ja nende kaitse 1977 andmetel leidub järvedes palju särge, latikat, ahvenat, vähem haugi, linaskit, ja kiiska. Olevat ka roosärge ja vingerjat. Luts olevat pärast veetaseme alandamist kadunud. Koha, Peipsi siia ja rääbise sissetoomine pole tulemust andnud. Järve vähirikkusele tegi samuti lõpu veetaseme alandamine. Kalastiku hetkeseisust ei ole muid andmeid kui enda viimase kolme aasta püügid, mille käigus olen saanud põhiliselt haugi, ahvenat, särge, vähem linaskit ja roosärge. On saadud ka karpkala, mis on ilmselt hiljem sisse lastud. Latikat, kiiska ja vingerjat pole õnnestunud püüda ja pole ka teada, et neid Karujärvest viimastel aastatel keegi teine oleks saanud.

Kui Aare Mäemetsa raamatu andmetel veelinde järvel ei pesitse, siis ise olen viimastel aastatel näinud sinikael-parte.

Karujärv kuulub rohketoiteliste ehk eutroofsete järvede hulka, kuid omab ka teatud lubjatoitelisi jooni.

Muistendi järgi sai Karujärv nime järgnevalt. Nõo kihelkonnas Pangoti praeguse Karujärve kohal ei olnud muiste mingisugust järve, vaid mets. Selles metsas sattunud korra kaks karu kokku. Karud kohe teineteisega kisklema. Tülitsevad päeva, tülitsevad teise ega jäta järele.
Vanataat vaatab karude tülitsemist pealt. Vihastub. Otsustab karusid karistada. Kõu ja Pikker pea madalate pilvedega platsis; pilved imevad endid Virtsjärvest vett täis. Kõu ja Pikker juhivad pilvi Nõo poole Pangotisse. Karude kisklemise kohale jõudes puhkevad äkisti pilved. Vesi sajab maha, matab karud, tekitab järve.
Vee alla jäänud karude pärast hakkab rahvas uut järve Karujärveks kutsuma.

Tähelepanuväärne on ka fakt, et satelliidipildilt või aerofotolt vaadatuna võib järves ära tunda karu kujutise.

Suur Karujärv

Kasutatud kirjandus
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977
Ilmar Kask Eesti NSV järvede nimestik. Tln., 1964

http://www.folklore.ee/rl/folkte/myte/pagan/kihelkonnad/noo.html

Head suvepuhkust Värskelt Ajult!

Muretsemiseks pole põhjust. Meie meeskond päevitab ja grillib, ujub ja kuulab linnulaulu, reisib ja teenib raha, laulab laulupeol, mätal ja mäe peal, mõtiskleb maailma asjade üle. Sügisel oleme tagasi. Veel värskemad kui varem! Kui hästi läheb, siis mõni aju genereerib midagi ka suvel. Eks paistab.

Elamusterohket suve ja palju häid ning värskeid ideid! Kohtumiseni!

V2rske Aju

P.S. Kes soovib samuti mõtteid avaldada – võtke meiega ühendust!

(Pildil TÜ Ak. Naiskoor)

Tehnika ajastu (tõestus)

Tulekahju ühikas ei jää märkamata!

Uudisteklipp U.S.A.st.

Ei midagi rohelist selles postituses, aga huumor on tervislik.

Earthlings – loomakaitsest nipet-näpet

Kes ei karda söögi-isu kadumist, vaadake läbi kogu seeria. Silmaringi avardamiseks sobilik kraam. Ma pole kunagi arvanud, et inimene tähtsam või parem liik oleks kui teised, kindlasti mõni tahab vaielda. Võib ka. Aga vaadake videot ka, siis vaidleme.